Eleringi ja Fingridi kava vähendada elektrihinna kindlustusinstrumentide mahtu võib tõsta fikseeritud hinnaga elektripakettide hindu, hoiatavad energiaturu eksperdid.
Eleringi ja Fingridi hiljutine plaan vähendada Eesti ja Soome vaheliste elektrihinna kindlustusinstrumentide (FTR) mahtu on tekitanud elektrimüüjate seas märkimisväärset muret.. Kui kavandatav kärbe 650 megavatilt 350 megavatini jõustub, võib see kaasa tuua fikseeritud hinnaga elektripakettide märgatava kallinemise.
Hinnariskide maandamine muutub keerukamaks
Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu selgitas Misryoumi vahendusel, et FTR-ide mahtude vähendamine piirab turuosaliste võimalusi hinnariski maandada.. Praktikas tähendab see, et elektrimüüjatel on raskem pakkuda tarbijatele pikaajaliselt soodsaid fikseeritud hindu, sest turvaliste finantsinstrumentide kättesaadavus kahaneb.. “Kui riskimaandamise võimalusi vähendatakse, kandub see paratamatult edasi lõpphinda,” nentis Nõu.
Analüütikute hinnangul võib mõju fikseeritud pakettide hinnale ulatuda kümne protsendini.. Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi lisas, et Eleringi ja Fingridi samm näitab pigem süsteemihaldurite majanduslike huvide esikohale seadmist, jättes suurema osa tururiskidest müüjate ja tarbijate kanda.. See muudab turu ebastabiilsemaks ning vähendab tarbijate kindlustunnet pikaajaliste lepingute sõlmimisel.
Avalik mõjuanalüüs on puudulik
Kriitikat pälvib eriti asjaolu, et nii suure mõjuga muudatust soovitakse läbi suruda ilma läbipaistva ja avalikkusele suunatud analüüsita.. Turuosaliste hinnangul on ebaselge, millised on konkreetse plaani majanduslikud tagajärjed lõpptarbijale.. Eleringi argument, mille kohaselt vähendab muudatus kulusid ja riske, ei tundu paljudele turuosalistele piisavalt veenev, eriti kui arvestada riigi seatud eesmärki hoida energia lõpphind konkurentsivõimelisena.
Selle olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et fikseeritud pakettide hinnastamine sõltub otseselt edasiste riskide maandamise kulust.. Kui elektrimüüjad peavad riske katma kallimate finantstööriistadega, peegeldub see vältimatult igakuises elektriarves.. Tarbijate jaoks, kes eelistavad vältida börsihinnaga seotud kõikumisi, võib see tähendada keerulist valikut: kas nõustuda kallima fikseeritud hinnaga või võtta riske, mida turu volatiilsus endaga kaasa toob.
Lisaks on oluline märkida, et energiaturu usaldusväärsus sõltub suuresti prognoositavusest.. Kui süsteemihaldurid teevad järske muudatusi, mis mõjutavad otseselt konkurentsitingimusi, nõrgendab see kogu turu toimimise läbipaistvust.. Eestis, kus energiaküsimused on sotsiaalselt ja poliitiliselt väga tundlikud, oleks põhjalikum ja kaasavam diskussioon vältimatu, et vältida tarbijate jaoks ebaõiglasi hinnatõuse.
Lõppkokkuvõttes seisab konkurentsiamet nüüd otsuse ees, kas heaks kiita süsteemihaldurite taotlus või nõuda täiendavat analüüsi.. Misryoumi andmetel on sektoris ootus, et regulaator ei toetaks ettepanekut, mis vähendab tarbija huve ja seab ohtu fikseeritud pakettide kättesaadavuse mõistliku hinnaga.. Riik on oma ootustes Eleringile rõhutanud konkurentsivõimelise energia lõpphinna olulisust ja nüüd tuleb seda ootust ka praktiliste otsuste kaudu tõestada.