Perekonnaseaduse uus eelnõu seab koostöö kohustuse lapse huvidest ja vägivalla ohust kõrgemale, luues ohtliku pretsedendi lähisuhtevägivalla ignoreerimiseks.
Kuidas saaks riik olla vägivaldsele vanemale rohkem abiks?. Ehkki esmapilgul paistab, et võimalused selleks on juba ammendatud, ei ole see kahtlemata nii.. Kuigi meil on palju vägivallatsejale kasulikke õigusnorme, siis vägivallatsejat toetab kõige enam, kui vägivallaga ei kaasne vastutust.. Veel parem kui pöörata vastutus ümber ning rakendada negatiivseid tagajärgi hoopis kannatanule, kes vägivallalale tugineb.. Kuna kohtupraktikas on selle põhimõtte kohaldamine ebajärjepidev ning jätkuvalt leidub kohtunikke, kes leiavad, et vägivald on äkki siiski justkui probleem ja
seda võiks hooldus- ja suhtlusõiguse asjades kuidagi ka nagu arvesse võtta, on justiits- ja digiministeeriumis valminud perekonnaseaduse muudatuste eelnõu, millega mh täiendatakse hooldusõiguse jaotamise põhimõtteid, et selline ekslik käsitlus kindlasti maksvusele ei pääseks.. Seletuskirja kohaselt: “Seadust täiendatakse järgmiste põhimõtetega: ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades lapse suhet mõlema vanemaga, senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ja vanemate võimet ja valmisolekut last puudutavates küsimustes omavahel
koostööd teha ning võimet seada lapse huvid esiplaanile [minu rõhutus – TL].. Niisiis esiplaanil on lapse huvid, ent sealjuures arvestades lapse õiguse ja vanema kohustusega omada lähedast suhet ikkagi oma mõlema vanemaga”.. Mida perekonnaseaduses ei ole ning lähiajal ka ei tule, on see et hooldusõiguse jaotamisel tuleks arvestada ka lapse või partneri vastu toime pandava vägivallaga.. Euroopa Parlament võttis sellekohase resolutsiooni vastu juba peaaegu viis aastat tagasi.. Meil vähetuntud ning nii seadusandlikult kui kohtupraktikas sama
hästi kui rakendamata resolutsioon on põhjalik ja karm lugemine, kuid piisab siinkohal kui viitame: Q: “teatavates liikmesriikides ei pöörata naistevastasele lähisuhtevägivallale sageli mingit tähelepanu ning tundub, et lapsehooldusõiguse, suhtlusõiguse, suhtlus- ja külastuskorra ning -otsuste puhul kohaldatakse üldjuhul ühist hooldusõigust; arvestades, et kui selline vägivald jääb tähelepanuta, on sellel naistele ja lastele tõsised tagajärjed, mis võivad lõppeda isegi naiste ja/või laste tapmisega”.AA: “ühine hooldusõigus olukorras, kui esineb lähisuhtevägivalda, tähendab, et naine on sunnitud jääma väärkohtleja vahetusse
geograafilisse lähedusse ning taluma veel suuremat füüsilist ja psühholoogilist vägivalda ning emotsionaalset väärkohtlemist, st taluma pidevat vägivalda, mida oleks võimalik ära hoida ja millel võib olla lastele otsene või kaudne mõju; arvestades, et lähisuhtevägivalla juhtumite puhul peaks naiste ja laste õigus kaitsele ning füüsilise ja psühholoogilise vägivallata elule olema tähtsam kui ühise hooldusõiguse eelistamine”.(Euroopa Parlamendi 6.. oktoobri 2021.. aasta resolutsioon lähisuhtevägivalla ja hooldusõiguse mõju kohta naistele ja lastele (2019/2166(INI)) Meie perekonnaseadus sellist põhimõtet ei sisalda..
Uue eelnõuga seda põhimõtet meie õiguskorda ka ei lisata.. Selle asemel lisatakse, et kõige tähtsam on koostöö.. Ohver, kes vägivaldse vanemaga koostööd ei tee, ei sea lapse huve esiplaanile, ta ei arvesta lapse õigusega mõlemale vanemale ning riskib seetõttu hooldusõigusest ilma jäämisega.. Seda nüüd selge seadusest tuleneva põhimõttena.. Ehkki kohtutes tehakse selliseid otsuseid, kus vägivallatsejaga koostöö puudumise tagajärg on ohvri jaoks hooldusõiguse kaotus, juba niigi, võis seda siiani mõista kui konkreetsete kohtunike väärtusotsust, mida on
küll raske mõista, kuid mille suhtes võis vähemalt teeselda, et see on vaid nende isiklik eelistus ning seadusandja lähtub kui mitte konkreetsete õigusaktidega, siis ikkagi moraalse positsioonina ohvrite kaitse põhimõttest.. Uus eelnõu lükkab selle illusiooni ümber.. Vägivald ei ole tähtis ning kõige tähtsam on koostöö iga hinnaga.. See on järjekordne samm väga vales suunas ning riigi oluline tugi ja abi kõigile kodutürannidele.. Koostöö fetišeerimise asemel lisame parem perekonnaseadusesse põhimõtted, et lastel on õigus vägivallavabale elule
ning lähisuhtevägivalda peab hooldusõiguse jaotamisel arvesse võtma.
Tambet Laasik, perekonnaseadus, lähisuhtevägivald, hooldusõigus, lapse huvid, õigussüsteem, Misryoum