Põhikooli lõpueksamite varasem ajastus on tekitanud nii lootusi kui ka muret: stress, kordamise aeg ja sisseastumise mõju jagavad arvamusi.
Kui abiturientidel seisab ees veel matemaatika riigieksam, siis põhikoolilõpetajatele on eksamitrall selleks korraks läbi.. Oma elus äsja tähtsa verstapostini jõudnud Miina Härma gümnaasiumi 9.. klassi õpilane Marta Aab tõdes, et ühest küljest on tore, kui eksamid on juba enne emadepäeva tehtud.. Teisalt tunneb tütarlaps, et eksamite varasemaks toomise tõttu jäi kordamiseks ja konsultatsioonideks vähe aega.. “Hästi palju läks rõhku sellele, et kas me üldse jõuame kogu materjali läbi võtta.. Kui ma olen eksamieelsel päeval näiteks
algebrat õppimas – kui nüüd selgub, et ma ei oska algebrat, mis ma siis teen?. Ja nüüd, kus muudeti ära veel see, et kõik eksamitulemused lähevad arvesse, see tõstab ka veidi stressi, et kui sul võivad eksamid halvasti minna, siis sa ei saa uuesti teha,” lausus Aab Korduseksamile pääsesid sel aastal ainult need õpilased, kes õigel eksamipäeval olid haiged.. Uue korra järgi jätkavad kõik põhikooli lõpetajad õpinguid saavutatud tulemustega.. “Sel aastal oleme saanud päris palju
lapsevanemate kõnesid, kes on öelnud, et nad sooviksid, et nende laps, kes, oletame, sai 24 protsenti maksimumist, teeks uuesti eksami, tahavad paremat tulemust.. Eelmisel aastal, kui 50 protsendi lävendit ei ületatud, siis õpilasel oli võimalus sooritada koolieksam, sel aastal ta läheb selle sama 24 punktiga edasi,” ütles harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.. Martal läksid eksamid kokkuvõttes siiski hästi.. Koolikotti tüdruk veel aga varna riputada ei saa “Täna näiteks mul oli matemaatikas töö.. Kuna eksamiperiood on
hästi pikk, siis me ei jõua kõiki töid enne eksamit ära teha.. Kõik need tööd, mis meil on tegemata, hakkame järjest neid tegema,” lausus Aab.. Matemaatikaga, mis oli üks kohustuslik lõpueksam, tegeldakse peale eksamit edasi ka Tartu Variku koolis – eksamiks valmistumisel jättis õpetaja teadlikult ajanappuse tõttu ühe peatüki läbi võtmata, oli teada, et seda eksamil ei küsita.. Küll aga võivad neid teadmisi küsida gümnaasiumid oma sisseastumiskatsetes “Kaks aastat tagasi oli kõike selge, eksamid läbi,
kellel kõik korras, ongi korras; kellel võib-olla oli mõni sabam siis ta sai veel neid teha.. Praegu on nii, et need, kellel on sabad, saavad tükk aega neid sabasid veel teha, sest hinded peavad väljas olema 1.. juuniks.. Aga mida nende teistega nüüd teha, kellel sabasid ei ole – õpetajate fantaasia on see, et mida pakkuda, mismoodi pakkuda,” rääkis Tartu Variku kooli direktor Peeter Kikas.. Üks peamine põhjus, miks põhikoolilõpetajate eksamid toimusid varasemaga võrreldes ligi
poolteist kuud varem, on see, et enne gümnaasiumitesse või kutsehariduskeskustesse kandideerimist oleksid lõpueksamite tulemused teada.. Tartu näitel saab aga öelda, et põhikooli lõpueksamite tulemused moodustavad gümnaasiumitesse sisseastumisel marginaalse osa, uutest kirjalikest testidest Tartu viide gümnaasiumi soovijad ei pääse “Erinevad koolid, millel on oma nišš ja sinna tahab 1800 last ja ma peaksin nad kõik vastu võtma põhikooli lõpueksamite tulemusega, mis ei ole diferentseeriv test.. Mul on näiteks vahemikus 71–75 punkti võib-olla 700 last.. Kuidas ma
neid eristan?. Põhikooli lõpueksamid täna igal juhul annavad mingi indikatsiooni, aga see on väljumiseksam, see ei ole sisenemiseksam.. Ja sellepärast me jätkuvalt teeme oma ühiskatseid,” lausus Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktor Mari Roostik.. Roostik lisas, et vaja oleks kogu olukorrale põhjalikku analüüsi, mis aitaks teha edasisi tarku otsuseid “Me teeme ära otsuse, mis on selle mõju?. Kaua peavad õppejuhid, koolijuhid, õpetajad ütlema, et 6.. maist alates motivatsioon kaob – see ei ole nii lihtne, eriti
kui muutused tulevad keset õppeaastat.. Tegelikult peaks nüüd hindama, kuidas põhikooli eksamite varasemaks toomine tegelikult on mõjunud õpilastele, õpetajatele, õpimotivatsioonile, miks mitte õpitulemustele,” lausus ta.. Eelmisest aastast on olemas koolide ja õpilaste antud vabatahtlik tagasiside.. Juba siis kõlas murenoote “Oleme saanud tagasisidet küll selle kohta, et palun tooge eksamid tagasi õppeperioodi lõppu.. Ma arvan, et nüüd, peale teist aastat olekski paslik seda analüüsida, kas see ettepoole toomine on õigustanud oma eesmärki,” ütles Ilosaar.. “See oli
ju õilsa eesmärgiga tehtud, et vähendada õpilaste stressi, et ei ole kahte sellist perioodi, kus nad peavad tegema eksamid ja sisseastumiskatsed.. Aga paraku on minu arvates stressi rohkem, kui oli varem.. Minu ettepanek oleks, et põhikoolieksamid ei hakkaks nii vara, vaid need tuleksid ikkagi maikuu lõpu poole,” lausus Kikas.. Selle aasta tagasiside kogumine eksamikorralduse kohta veel käib.. Tagasiside jõuab haridus- ja teadusministeeriumini, kes teeb lõplikud otsused.. Ministeeriumist tõdeti, et segadust ja ärevust on, aga eksamite
tagasi viimist õppeaasta lõppu praegu arutatud ei ole “Me saame toetada koole, me saame toetada õppijaid ja seda kindlasti me ka peame rohkem tegema.. Ka õppimiskohustus alles käivitub.. 9.. juunist algab õppimiskohtade pakkumine, vastuvõtmine.. Juuli algusest algab täiendav vastuvõtuperiood.. Me ei saa enne öelda, et see kõik on ebaõnnestunud, kui me ei näe nende teiste protsesside tulemusi,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele-Liiv Tellmann.
põhikooli lõpueksamid, eksamid varem, harno hindamiskeskus, õpimotivatsioon, stress kevadel, gümnaasiumi sisseastumine, tagasiside eksamikorraldusele