Misryoumi ülevaade näitab, et Norra kalakasvandused paiskavad fjordidesse hiiglaslikke koguseid toitaineid, mis on võrreldavad miljonite inimeste reoveega.
Norra on maailma suurim kasvanduslõhe tootja ning kalasöödas sisalduvad toitained jõuavad otse rannikuvette.. Sunstone’i instituudi analüüsist selgub, et Norra vesiviljelusest sattus 2025.. aastal keskkonda 75 000 tonni lämmastikku, 13 000 tonni fosforit ja 360 000 tonni orgaanilist süsinikku.. Uuringu andmetel vastab see saastekogus puhastamata reoveele, mille tekitaksid lämmastiku puhul 17,2 miljonit, fosfori puhul 20 miljonit ja orgaanilise süsiniku puhul 30 miljonit inimest.. Selline tase süvendab kartust hävitavate vetikaõitsengute ees.. “Norra on väike, vaid 5,5 miljoni
elanikuga riik, kuid vesiviljelusest pärinev reostus ületab kolme- kuni viiekordselt kogu elanikkonna tekitatavat kogust,” selgitas Sunstone’i andmeteadlane ja raporti autor Alexandra Pires Duro.. “Väljaheited, söömata jäänud toit, uriin – kõik läheb vette.” Inimtoiduks kasvatatavaid kalu toidetakse avatud võrkkastides toitaineterikaste graanulitega.. Vette jäävate toitainete massi arvutamisel tugines analüüs riikliku kalandusdirektoraadi ja veterinaariainstituudi andmetele.. Uuringust selgus, et kuue aasta jooksul on söödatarbimine tööstuse laienemise tõttu kasvanud 14,6 protsenti.. Seetõttu ulatus 2025.. aastal tekkinud toitainereostus tasemeni, mis vastab
ligikaudu Austraalia suuruse riigi elanikkonna puhastamata reoveele.. Eraldi analüüsist ilmnes, et probleemi süvendavad hooajalised kõikumised: toitainete koormus on suurim suvekuudel, mil ökosüsteemid suudavad neid kõige vähem omastada.. Kalakasvandusest tekkiv sete võib soodustada fütoplanktoni kasvu ja põhjustada hävitavaid vetikaõitsenguid, mis ammendavad vees leiduva hapniku.. Fjordid on selliste mõjude suhtes eriti haavatavad, kuna tegu on pooleldi suletud veekogudega, kus toitained saavad kergemini kuhjuda.. Kliima soojenemise tõttu on sealne hapnikutase juba niigi languses.. Eelmisel aastal läbi viidud uuringust
selgus, et riigi pikimas, Sognefjordis on suurenenud toitainete sissevool – ja mitte ainult kalakasvandustest – põhjustanud ligikaudu kaks kolmandikku hapnikutaseme langusest, samas kui ülejäänud kolmandiku taga on merevee soojenemine.. Vestlandi maakonna kuberneri sõnul on süvavee hapnikutase langenud ka Norra pikkuselt teises, Hardangerfjordis.. Märtsis lükkasid ametivõimud tagasi üheksa kalakasvanduse rajamise taotlust Hardangerfjordis, põhjendades seda oodatava heitkoguste kasvuga.. Piirkonna keskkonnanõunik ja Sunstone’i raportit eksperdina hinnanud Tom Pedersen märkis, et analüüsi arvud ei olnud üllatavad ja on isegi
“pigem konservatiivsed”.. “Viimaste aastate peamine murekoht on see, et kõik need vetikad, plankton ja muu taoline lõpuks surevad, vajuvad merepõhja ja hakkavad lagunema – see protsess aga tarbib hapnikku,” selgitas ta.. “Lõpptulemusena langeb fjordis hapnikutase.” Norra kalandusministeerium suunas kommentaaripalve edasi kalandusdirektoraadile, kus aga keelduti teemat kommenteerimast.. Peamise valdkondliku ühenduse, Norra Mereandide Liidu avalike suhete juhi Krister Hoaasi sõnul peegeldab heitkoguste maht Norras toodetava toidu hulka ja riigi toidujulgeolekut kriisiolukorras.. Ta lisas, et tööstus teeb pidevalt
tööd keskkonnajalajälje vähendamiseks.. “Tuleb eristada praegust tegevust ja tulevast kasvu,” märkis ta.. “Mereuuringute instituut on selgelt välja toonud, et tootmise märkimisväärne suurendamine teatud fjordides võib lokaalselt tõsta eutrofeerumise riski, kuid praegune tootmismaht jääb looduse taluvusvõime piiridesse.. See annab aluse rangeks ja asukohapõhiseks majandamiseks, kuid ei tõesta, nagu hävitaks praegune tegevus fjorde.”