Andrus Merilo: Eesti peab olema suuteline sõja algfaasis võitma

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo rõhutab, et halvenev julgeolekuolukord nõuab Eestilt valmisolekut sõjalise konflikti kiireks ja otsustavaks tõrjumiseks.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo sõnul on Eesti ees seismas uued väljakutsed, mis nõuavad riigikaitse võimekuse tõstmist. Praegune julgeolekupilt sunnib meid valmistuma stsenaariumiteks, kus vaenuliku rünnaku korral ei ole aega pikaajalisteks ettevalmistusteks.
Eesti peab olema suuteline sõja selle algfaasis võitma, märkis Merilo hiljutisel kaitseväe aastaraamatu esitlusel. See strateegiline ambitsioon on vajalik vastus naaberpiirkondade pingelisele olukorrale ja heidutuse tugevdamisele.
Selline sõjaline doktriin rõhutab vajadust kiire reageerimisvõime ja tehnoloogilise üleoleku järele, sest tänapäevased konfliktid arenevad äärmiselt kiiresti.. See perspektiiv aitab mõista, miks riigikaitse investeeringud on praeguses olukorras kriitilise tähtsusega ning miks on rõhuasetus nihkunud pikaajaliselt kaitseplaanilt vahetule heidutusele.
Kindralleitnant selgitas, et ehkki otsest sõjalist rünnakut Eestile pole täna oodata, peab kaitsevägi säilitama maksimaalse valmisoleku. See tähendab pidevat treeningut ja tehniliste võimekuste arendamist, et olla kursis võimalike ohtudega veel enne, kui need realiseeruvad.
Misryoum vahendab, et kaitseväe juhataja sõnum on suunatud nii elanikkonnale kui ka liitlastele. Eesmärk on näidata, et Eesti ei ole vaid passiivne osaline, vaid suudab kriisiolukorras initsiatiivi haarata ja oma suveräänsust kaitsta.
Julgeolekueksperdid on korduvalt viidanud, et piirkonna geopoliitiline stabiilsus on habras. Seetõttu on kaitseväe juhataja karm sõnum vajalik samm, et hoida ühiskonda ärkvel ning motiveerida riiki investeerima vajalikesse relvasüsteemidesse ja personali koolitamisse.
Eesti riigikaitse ei tugine enam üksnes lootusele, et abi jõuab kohale õigel ajal, vaid strateegilisele võimekusele seista vastu esimesele löögile. See on strateegia, mis nõuab ühiskonnalt laiapindset toetust ja ühtsust.
Kokkuvõtvalt tähendab Merilo lähenemine paradigma muutust: fookus on liikunud reageerimiselt ennetavale kaitsevõimele, mis teeb Eestist vastase jaoks tunduvalt raskemini ületatava takistuse.