LUGEMISSOOVITUS | Jaapani salapärase juutuuberi krimka vallutab edetabeleid
Uketsu “Veidrad pildid” on psühholoogiline krimka, kus neli lugu põimuvad ja ebamugav tunne hiilib ligi argiste detailide kaudu.
Kui “Veidrad pildid” jõuab kätte, siis hakkad kiiresti mõtlema mitte ainult süžeele, vaid sellele, mida piltidel tegelikult varjul on.
Uketsu teos “Veidrad pildid” on vallutanud tähelepanu nii mujal maailmas kui ka nüüd ka eesti lugeja jaoks: raamatu puhul ei räägita tavalisest krimkast, vaid tervest mõistatusliku lugude kogumist.. Raamat koosneb neljast pealtnäha eraldiseisvast loost, mida seovad kummalised, peaaegu lapsikud joonistused, mille sees peituvad kõhedad vihjed.. Lugejana püüab lugeja piltide põhjal saladusi lahti harutada, kuid lõpuks selgub, et lihtsaks see ei jää.
Selles teoses on fookus piltidel, mitte niivõrd traditsioonilisel tegelaskondadele ja dialoogile toetuvatel lahendustel.
Kuigi teos on liigitatud psühholoogilise põneviku alla, on selle tugev osa hoopis jaapani horror’i laadne seletamatu kõhedus.. Mitmel hetkel ei juhtu midagi “suurt”, vähemalt mitte esmapilgul, kuid lugeja tunneb, kuidas miski hakkab valesti lokkama, kui argine detail omandab teise tähenduse.. Just see nihestus on see, mida lugejad sageli kirjeldavad kui kiiresti ligi hiilivat ebamugavust.
Raamatu ülesehitus ei jää lihtsalt nelja loo raamidesse, sest teose lõpu poole hakkavad vihjed ja seosed paistma, justkui oleks lood omavahel tegelikult palju lähemal, kui alguses arvata võiks. Isegi kui algul tundub, et tegemist on eraldi episoodidega, siis läbimise käigus hakkab tervik joonistuma.
Väärt on ka see, et lihtsakoeliseks jäävad tegelased ja dialoog ei sega lugejal tajumast teose põhimeediumit. Siin on “staarid” joonistused, mis kannavad rütmi ja tekitavad küsimusi.
Misryoum toob lugejateni ka selle, miks selline raamat on tekitanud huvi laiemalt kui üksnes krimifännide seas.. Uketsu puhul on mängus ka autori taust: enne selle teose tähelepanu saamist ei pruugi paljud olla nime kuulnud, kuid Jaapanis seostatakse teda väga populaarse sisuloojaga.. Tema veebilehel avaldatud sürreaalsed lühifilmid on osa sellest, kuidas stiil on lugejateni jõudnud ka raamatu kaudu.
Samal ajal on Uketsu avalik identiteet meelega udune.. Esinedes kannab ta valget papjeemašee maski ja musta kostüümi ning kasutab häälemuundurit, mistõttu jääb loojast endast pilt teadlikult poolikuks.. Tema eluloolised detailid, mis on üldse teada, on tagasihoidlikud: ta elab Kanagawa prefektuuris ning on veetnud lapsepõlve Suurbritannias Surreys, lisaks on ta varasemalt märkinud, et tema tegelikku isikut teab vaid piiratud ring.
Oluline on mõista, et niisugune salapära ei ole lihtsalt meelelahutuslik kujund, vaid võib sobituda ka raamatu tooniga. Kui autor jätab osa enda kohta teadlikult katmata, siis on lihtsam kaasa elada ka teose maailmale, kus piltidel on oma agenda.
Eesti lugeja jaoks tähendab “Veidrad pildid” eelkõige seda, et tuttav krimi vorm saab uue värvingu: teos kutsub kaasa mõtlema ja vaatama, mitte ainult lugema.. Kui soovid midagi, kus ebamugav tunne ei tule kohe, vaid kinnistub järk-järgult, siis on see juba iseenesest põhjus, miks Misryoum seda tähele panna soovitab.