Kaitsepolitsei otseligipääs: Misryoumi uurimine Elisa ja Tele2 sideandmete kohta
Kaitsepolitsei andis teada, et kontrollimiseks saab süsteemist üle vaadata, kas number kuulub Teliale. Tele2 ja Elisa kinnitavad neile sarnast kohustust. Fookuses on ka kohtuvaidlus Telia vastu.
Kaitsepolitsei otseligipääs sideandmetele on tõusnud uuesti avaliku tähelepanu alla, sest nii Telia kui teised sideettevõtjad kirjeldavad, kuidas päringud toimuvad.
Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul kinnitas eelmisel nädalal, et õiguskaitseasutused ei pea iga telefoninumbri kontrollimiseks saatma eraldi päringut sideettevõtetele.. Tema sõnul saab elektroonilisest süsteemist kontrollida, kas konkreetne number on üldse Telia klient.. Kui on, saab seejärel pärida telefoninumbri omaniku ja muu vajaliku info.
Telia peab Tuuli sõnul kehtivat seadust järgima ja leiab, et toimib õiguspäraselt. Samal ajal kerkis esile küsimus, kas Kaitsepolitseil on sarnane ligipääs ka teiste suurte sideettevõtjate andmetele. ERR uuris Tele2 ja Elisa käest, kas nende sideandmetele on kapol samasugune juurdepääs.
Tele2 juhatuse liige Taivo Kendla vastas jaatavalt: “Jah, on küll.” Ta lisas siiski, et ettevõte on aastaid püüdnud õigusselgust, soovides viia elektroonilise side seaduse regulatsiooni kooskõlla Euroopa kohtu ja riigikohtu seisukohtadega.. Kendla sõnul ei ole asjakohane õigusloome sideettevõtete pädevuses, mis tähendab, et vaidlus ei puuduta ainult tehnilist võimekust, vaid ka seda, kui täpselt on seadusandja raamid paika pannud.
Elisa peajurist Allan Aedmaa selgitas, et elektroonilise side seadus näeb sideettevõtjatele ette kohustuse esitada teavet ametiasutustele, kellel on seadusega antud õigus seda küsida.. Aedmaa sõnul tuleb kiireloomuliste järelepärimiste puhul vastata esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni jooksul; muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul.. Tema kirjeldusel peab järelepärimine tulema pädevalt asutuselt kirjalikult või elektrooniliselt ning teabe kättesaadavus saab olla tagatud pideva elektroonilise ühendusega, kui on sõlmitud vastav kirjalik leping.
Aedmaa viitas, et Elisa on sellise seadusesätte alusel lähtunud just pädevate ametiasutuste järelpärimistele vastamisest ja sideandmetele juurdepääsu tagamisest. Teisisõnu: ettevõte käsitleb olukorda kui seadusest tulenevat kohustust, mitte kui valikulist otsust.
Seda tausta silmas pidades jõudis eelmisel nädalal paralleelselt avalikkuse ette ka kohtuasi, mis võib lisada arutelule uue mõõtme.. Bigbanki üks omanikke Parvel Pruunsild esitas hagi Telia vastu, nõudes väidetava ebaseadusliku sideandmete kogumise ja nende kaitsepolitseile edastamise lõpetamist.. Lisaks palutakse välja mittevaralise kahju hüvitist kuni ühe miljoni euro ulatuses.
Pruunsilla esindaja Paul Keres põhjendas kaebust sellega, et sidefirmad koguvad jätkuvalt kõigi inimeste telefonikõnede toimumise andmeid — kes kellele helistas, kui pikk oli kõne ja kus inimesed kõne ajal viibisid — ning edastavad need õiguskaitseasutustele.. Keres rõhutas, et riigikohus tunnistas seaduse viis aastat tagasi Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks.. Kuigi kohtuvaidluse tulemust ei ole teada, on vaidlus sisuliselt küsimus, kui kaugele võivad seadused ja tehnilised süsteemid minna ning millisel kujul peab riik oma andmekasutust põhjendama.
Misryoumile antud pildistuses joonistub välja kaks vastandlikku rõhuasetust: ühelt poolt julgeolekuvajadus ja teiselt poolt õigusselguse ning andmekaitsega seotud mured.. Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Tuul ütles, et andmete kasutamine on kaitsepolitseile oluline, kuid seaduse muutmist ja õigusselgust soovivad ka nemad.. Tema sõnul peab seadus andma riigile tööriistad, et tagada julgeolek.
Miks see teema nüüd nii tugevalt esile kerkib?. Põhjus on lihtne: kui sideettevõtjad peavad andmete edastamist kohustuseks, siis üksikisiku jaoks võib küsimus taanduda sellele, kas ja kuidas tema andmeid on võimalik kasutada ning kas seadusandja on raamistiku loonud piisavalt täpselt.. Kui tehniline võimalus on olemas, muutub määravaks õiguslik alus ja menetluslik selgus — ning just sealt, kohtupraktikast ja seaduse sõnastusest, sõltub, kuidas teema tulevikus laheneb.
Kuni vaidlused jätkuvad, võivad sõnumid sideettevõtjate ja ametkondade vahel jääda kahel tasandil elama: samal ajal kui teenusepakkujad täidavad neile pandud nõudeid, ootavad nii osalised kui avalikkus, et õiguslik raam muutuks üheselt arusaadavaks.. Misryoumi jaoks on see koht, kus julgeolekuargument ja andmekaitse põhimõtted peavad kohtuma — mitte ainult sõnades, vaid ka seaduse rakendamises.