Uued arhiivileiud heidavad valgust 19. sajandi ühe mitmekülgseima Eestis tegutsenud kunstniku, Carl Sigismund Waltheri elutööle.
Haruldane nimekiri, mille kunstnik Carl Sigismund Walther oma elu viimastel aastatel koostas, on pakkunud uurijatele hindamatut võimalust kaardistada 19. sajandi Eestimaa kunstipärandit.
Misryoumi vahendusel selgub, et Dresdenist pärit ja Eestimaal tegutsenud Waltheri loominguline pärand on nüüdseks palju täpsemalt tuvastatav.. Kunstiteadlane Kadi Polli ja ajaloolane Triin Kröönström on värske monograafia tarvis teinud põhjalikku tööd, et eristada meistri loodud altarimaale ja litograafiaid varasemalt ebaselgena püsinud teostest.
Selle avastuse tähendus seisneb ajaloolise tõe jaluleseadmises – kui seni võisid mõned teosed kuuluda anonüümse autori nime alla, siis tänu Waltheri enda kirja pandud tööde loetelule on võimalik tema kunstilist panust nüüd märksa täpsemalt hinnata.
Waltheri tegevus Eestimaa provintsi kunstielus oli erakordselt lai, hõlmates portreemaali, žanri- ja olustikumaali ning sakraalkunsti. Tema haare oli niivõrd ulatuslik, et pea igas kunstižanris võib leida jälgi tema käekirjast.
Uurijad kirjeldavad Waltherit kui meest, kes mitte ainult ei loonud kunsti, vaid kujundas aktiivselt tollast vaimset ja visuaalset keskkonda. Tema tööde kaudu avaneb vaade 19. sajandi Eestimaa ühiskonna olemusele ja esteetilistele eelistustele.
Kogu see info on jõudnud laiema publikuni läbi kultuurisaadete, kus tuuakse esile meistrite rolli kohaliku ajaloo ja kultuuri vundamendi ladumisel.
Lisaks ajaloolisele tähtsusele on see avastus meeldetuletus arhiivitöö olulisusest, sest just detailirohked märkmed võimaldavad meil minevikku uue pilguga vaadata.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Waltheri nimekiri ei ole lihtsalt paberileht, vaid võti 19. sajandi kunstiloo mõistmiseks, mis annab meile selgema pildi sellest, millised autorid tegelikult meie kultuuripärandit kujundasid.